Ei kao me kuhugi!

Rohkem kui kaks kuud on möödunud sellest, kui "Ema, ae!" viimati pille kääksutas ning kohalike ja vähemkohalike inimeste närve sõi. Ka ei olnud aega sel hektilisel pühadeperioodil oma peakesi maiste probleemidega vaevata. Kõik tormasid ringi ning otsisid kingitusi oma sadadele sõpradele ja ilma ei jäänud isegi need fännid, kes kõikidel "Ema, ae!" kontsertidel pöialt on käinud hoidmas.
Ainult Dildens ei tormanud. Pisike isand Bäggins purjetas hoopis maale, küttis sauna ning suundus metsa jõulurahu välja kuulutama. Metsarahvale rahu viimisel esines küll teatud komplikatsioone (eriti kitsedega) aga üldiselt läks kõik hästi ning kuni 14. jaanuarini ei tehtud koprale ühtegi kambakat, metssiga ei mõnitanud hunti, harakas ei jäänud vargusega kordagi vahele ning orav ropendas ainult kaks korda (põhjusega).
Nüüd aga algavad pändipoistel taas kiired ajad, sest Pahaloom tahab, et kevadel oleks vähemalt üks esinemine. Viimasel küünlakuu päeval toimus ka lõpuks proov ning kuigi näpud olid roostes ja hääled kähedad, suudeti siiski rahuldavate tulemusteni jõuda. Nii algas aasta 2007.