Uued tuuled, ae!

Eile oli kollektiivil Ema, ae! väga kummaline proov, sest puudusid Võsa ja Ippoliit. Võsa tegeles teater Ugalas kultuuri nautlemisega ning Ipokas viibib juba pikemat aega Gruusias, levitates Ema , ae! loomingut sealsel muusikamaastikul ja otsides huvitavaid elemente Gruusia folkmuusikast, mida ehk tulevikus meie surematutesse šedöövritesse lõimida.
Kummaliseks tegi eilse proovi aga asjaolu, et Ema, ae! plaanib juba ammu oma koosseisu täiendada ning nii saabuski prooviruumi Õ-11 klahvpilliguru Voltaire. Kuna pändipoisid olid ilma bassi-ja soolokitarristita, siis mängiti eile mahedamaid lugusid. Paraku jäi proov aga lühikeseks, sest Voltaire´i pilli taga istus rohkem Pahaloom, kui pilliomanik ise. Hilised öötunnidki leidsid veel punaste silmadega Pahalase klahve vajutamas ning selle üle pead murdmas, kuidas küll taoline pill olemas saab olla?

Loomulikult on pändipoisse kevade puhul külastanud juba ka Herrü hõimlased. Nimelt toimus kohtumine Pahalooma ja Herru Onupoja naise õe Henrietta-Jaanika vahel, mis viimasele saatuslikuks sai.
Ning mis on üks kevad ilma armumiseta? Sedapuhku piinleb väike isand Bäggins jälle armuvaludes, sest Vanilla Ninja Piret on talle nii sügavale südamesse pugenud, et vaesel Dildensil ei jää muud üle kui nukral pilgul seina ääri pidi käia ning õhtul rõdu peal kuu poole õhata.