Uued tuuled, ae!

Eile oli kollektiivil Ema, ae! väga kummaline proov, sest puudusid Võsa ja Ippoliit. Võsa tegeles teater Ugalas kultuuri nautlemisega ning Ipokas viibib juba pikemat aega Gruusias, levitates Ema , ae! loomingut sealsel muusikamaastikul ja otsides huvitavaid elemente Gruusia folkmuusikast, mida ehk tulevikus meie surematutesse šedöövritesse lõimida.
Kummaliseks tegi eilse proovi aga asjaolu, et Ema, ae! plaanib juba ammu oma koosseisu täiendada ning nii saabuski prooviruumi Õ-11 klahvpilliguru Voltaire. Kuna pändipoisid olid ilma bassi-ja soolokitarristita, siis mängiti eile mahedamaid lugusid. Paraku jäi proov aga lühikeseks, sest Voltaire´i pilli taga istus rohkem Pahaloom, kui pilliomanik ise. Hilised öötunnidki leidsid veel punaste silmadega Pahalase klahve vajutamas ning selle üle pead murdmas, kuidas küll taoline pill olemas saab olla?

Loomulikult on pändipoisse kevade puhul külastanud juba ka Herrü hõimlased. Nimelt toimus kohtumine Pahalooma ja Herru Onupoja naise õe Henrietta-Jaanika vahel, mis viimasele saatuslikuks sai.
Ning mis on üks kevad ilma armumiseta? Sedapuhku piinleb väike isand Bäggins jälle armuvaludes, sest Vanilla Ninja Piret on talle nii sügavale südamesse pugenud, et vaesel Dildensil ei jää muud üle kui nukral pilgul seina ääri pidi käia ning õhtul rõdu peal kuu poole õhata.

Ei kao me kuhugi!

Rohkem kui kaks kuud on möödunud sellest, kui "Ema, ae!" viimati pille kääksutas ning kohalike ja vähemkohalike inimeste närve sõi. Ka ei olnud aega sel hektilisel pühadeperioodil oma peakesi maiste probleemidega vaevata. Kõik tormasid ringi ning otsisid kingitusi oma sadadele sõpradele ja ilma ei jäänud isegi need fännid, kes kõikidel "Ema, ae!" kontsertidel pöialt on käinud hoidmas.
Ainult Dildens ei tormanud. Pisike isand Bäggins purjetas hoopis maale, küttis sauna ning suundus metsa jõulurahu välja kuulutama. Metsarahvale rahu viimisel esines küll teatud komplikatsioone (eriti kitsedega) aga üldiselt läks kõik hästi ning kuni 14. jaanuarini ei tehtud koprale ühtegi kambakat, metssiga ei mõnitanud hunti, harakas ei jäänud vargusega kordagi vahele ning orav ropendas ainult kaks korda (põhjusega).
Nüüd aga algavad pändipoistel taas kiired ajad, sest Pahaloom tahab, et kevadel oleks vähemalt üks esinemine. Viimasel küünlakuu päeval toimus ka lõpuks proov ning kuigi näpud olid roostes ja hääled kähedad, suudeti siiski rahuldavate tulemusteni jõuda. Nii algas aasta 2007.