Ha-Haa!

Kui lootsite, et „Ema, ae!” fantastiline kollektiiv on lõplikult pillid nurka visanud, Pahalooma trummid põlema pistnud ning Võsa sõrmeluud pooleks murdnud, siis te, kallid fännid, pehmelt öeldes eksite. „Ema, ae!” lihtsalt puhkas esinemisterohkest suvest, kogudes meid ümbritsevast imelisest ja kiiresti muutuvast elust ideesid ja inspiratsiooni, et oma uute lugudega tüdrukutehordidel jalad lõplikult alt lüüa.

Mis on siis viimase poole aasta vältel õigupoolest sündinud? Kindlasti ei saa mainimata jätta tõika, et Võsa ostis endale uue kitarri ning osales pändisiseses tõsielusarjas „Kardinaalne muutumine,” kus tuntud hedonismiprofessorid Aivar ja Dildo temast Tartu kõige ilusama mehe vormisid. Nüüd käib Võsa mööda ilma ringi ning kõikjal, kuhu ta satub, tormavad naisterügemendid tema kätt paluma. Ilusaks näiteks võib siinkohal tuua Antsla juulirahutused. Nimelt minestasid kõik Antsla õrnema soo esindajad juba siis, kui Võsa asulast alles 17 kilomeetri kaugusel viibis. Lisaks olid paljudel staari tervitama tulnud fännitaridel seljas pruutkleidid ning mureliku ilmega kirikuõpetaja valmistas pühakoda ette veidraks grupipulma tseremooniaks. Paraku pidid aga kogunenud neiud pettuma, sest Võsa hindas nende pingutusi vaid autoaknast lehvitamisega.

Siin võid imetleda soolokitarrist Võsa ja tema kitarri imepärast muutumist...

Teiseks mainimisväärt sündmuseks kujunes Ippoka järjekordne välisreis. Seekord otsis rännumees värvikaid elamusi ning omandas pillimehe kogemusi kaugel Iirimaal. „Ema, Ae!” bassimehe võõrustamise eest hoolitses Iiri punkfolkbänd „Shitheadz, ae!” mida ajaleht The Irish Times nimetab „Põhjamere Ema, ae-ks.”

Siin on Ippoliit koos oma Iiri sõpradega punkfolkpändist "Shitheadz, ae!" Vasakult: Muriel O'Hallanan (flööt, trummid, basskitarr) Ippoliit (basskitarr) Brendan O'Hallanan (basskitarr, klahvpillid, triangel) ja Paddy O'Hallanan (basskitarr, soolokitarr, rütmikitarr, bandzo, mandoliin, tšello, eriefektid)

Dildens vigurdab jälle...

Kolmandaks ja selle suve grandioossemaks „Ema, ae!” saavutuseks valiti fännide poolt üksmeelselt 14. juulil toimunud „Lindalevi 2007,” kus esmakordselt astus koos pändiga üles ka klahvpillivirtuoos Voltäär. Peale selle oli Ippoliidi välisreisi tõttu muudatusi tehtud ka bassimehe ametikohal ning bassistina esines seekord ennastsalgavalt väike isand Bäggins, unustamata bassisoolode kõrvale ka „Ema, ae!” surematut loomingut lõuata.

Poisid kenasti reas nagu seene-Mikud...

Üldjoontes võib esinemisega üdini rahule jääda, sest kollektiiv Traffic soojendas publiku mõnusalt üles ning viimase esinejana jäi „Ema, ae!” ülesandeks kuulajad lihtsalt kiiresti maha jahutada. Sellega saadi suurepäraselt hakkama. Rõõm on ka tõdeda, et pändipoiste staarikskujunemine läheb ladusalt, sest rambipalavikku ei esinenud seekord isegi Pahaloomal. Natukene närvilisust näitas üles ehk ainult Voltäär, kes ei suutnud uskuda, et nii väikese lava ette mahub nii meeletult palju kenasid fännitare. Esmakordselt tuli ettekandmisele ka äsja „Ema, ae!” repertuaari võetud võrokeelne „Mõtsaneio,” mille refrään veel kauaks Võrumaa elanike südameisse helisema jääb.

Meeletud fännide hordid tormasid "Ema, ae!" poole ja nii ei jäänudki pändipoistel muud üle, kui Dildens kaenlasse haarata ja punuma pista...

Õhtu saabudes ja vähealkohoolsete karastusjookide otsa lõppedes siirduti Aivari talusse, kui ootas suitsukala, küpsed kirsid ning loomulikult härra Kass, kes esialgu pahandas, et teda kontserdile ei võetud, kuid mõistis hiljem kassi olulist funktsiooni koduvalvajana ning leebus. Hommikupäike äratas pändipoisid ja nende saatjaskonna õnnelikuna ning mitmeid kordi kuulsamana. Pilluti veel mõned naljad ning seejärel mindi südamlikult lahku, tõotades sügisel uuesti kokku saada.

Härra Kass pändipoiste ootamatu külaskäigu kohta selgitust nõudmas.

Sügisel olid pändiposte ja iseäranis Dildo Bägginsiga aga hoopis teised plaanid. Nimelt eemaldasid arstitädide nobedad sõrmekesed Dildensi mandlid ja laulmisele tõmmati seega paariks kuuks kriips peale. Hetkeks, mil viimistleti käesolevat sissekannet, saime adekvaatset informatsiooni „Ema, ae!” pressiesindajalt Diivalt, kes kinnitas, et isand Bäggins on täie tervise juures ning teda olla kuuldud vilistamas laulu „Kolumbus, Gagarin, valleraa...” Diiva sõnul on Bäggins loobunud alkoholist, pühendunud loomingulisele tööle ning armunud kollaste silmadega punapäisesse kirurgi, otsides võimalusi mandlite tagasikasvatamiseks.

Seega ei tasu fännidel muret tunda, sest niipea, kui Dildens oma kitarri pillimeistrilt tagasi saab, kirjutab ta palju ilusaid ja lustakaid lugusid möödunud suvest.

Pillimeister ütles Bägginsile: "See kitarr peaks ammu juba surnud olema!"

Kuna see kõik juhtub, on vara prognoosida, sest pillimeistri sõnul läheb kitarri parandamiseks tarvis suuremal hulgal elevandiluud. Elevant (Loxodonta africana) on aga üpris suur ja kaval loom ning tema kinnipüüdmiseks kulub palju aega, energiat ja toitu. Õnneks on pändi kõige kavalam liige Aivar elevantide tegemistega üsnagi hästi kursis ja seega õnnestus tal üks isend kinni püüda. Nüüd ootab elevant, kuna ta varuosadeks võetakse ja kitarriks vormistatakse.

Pändi kavalaim liige Aivar koos kavala looma elevandiga (Loxodonta africana) kelle ta oma kavaluse abil üle kavaldas ja oma kavalasse lõksu meelitas.

Algab pikk ja külm talv, mis on parim aastaaeg loominguliseks tegevuseks...

Uued tuuled, ae!

Eile oli kollektiivil Ema, ae! väga kummaline proov, sest puudusid Võsa ja Ippoliit. Võsa tegeles teater Ugalas kultuuri nautlemisega ning Ipokas viibib juba pikemat aega Gruusias, levitates Ema , ae! loomingut sealsel muusikamaastikul ja otsides huvitavaid elemente Gruusia folkmuusikast, mida ehk tulevikus meie surematutesse šedöövritesse lõimida.
Kummaliseks tegi eilse proovi aga asjaolu, et Ema, ae! plaanib juba ammu oma koosseisu täiendada ning nii saabuski prooviruumi Õ-11 klahvpilliguru Voltaire. Kuna pändipoisid olid ilma bassi-ja soolokitarristita, siis mängiti eile mahedamaid lugusid. Paraku jäi proov aga lühikeseks, sest Voltaire´i pilli taga istus rohkem Pahaloom, kui pilliomanik ise. Hilised öötunnidki leidsid veel punaste silmadega Pahalase klahve vajutamas ning selle üle pead murdmas, kuidas küll taoline pill olemas saab olla?

Loomulikult on pändipoisse kevade puhul külastanud juba ka Herrü hõimlased. Nimelt toimus kohtumine Pahalooma ja Herru Onupoja naise õe Henrietta-Jaanika vahel, mis viimasele saatuslikuks sai.
Ning mis on üks kevad ilma armumiseta? Sedapuhku piinleb väike isand Bäggins jälle armuvaludes, sest Vanilla Ninja Piret on talle nii sügavale südamesse pugenud, et vaesel Dildensil ei jää muud üle kui nukral pilgul seina ääri pidi käia ning õhtul rõdu peal kuu poole õhata.

Ei kao me kuhugi!

Rohkem kui kaks kuud on möödunud sellest, kui "Ema, ae!" viimati pille kääksutas ning kohalike ja vähemkohalike inimeste närve sõi. Ka ei olnud aega sel hektilisel pühadeperioodil oma peakesi maiste probleemidega vaevata. Kõik tormasid ringi ning otsisid kingitusi oma sadadele sõpradele ja ilma ei jäänud isegi need fännid, kes kõikidel "Ema, ae!" kontsertidel pöialt on käinud hoidmas.
Ainult Dildens ei tormanud. Pisike isand Bäggins purjetas hoopis maale, küttis sauna ning suundus metsa jõulurahu välja kuulutama. Metsarahvale rahu viimisel esines küll teatud komplikatsioone (eriti kitsedega) aga üldiselt läks kõik hästi ning kuni 14. jaanuarini ei tehtud koprale ühtegi kambakat, metssiga ei mõnitanud hunti, harakas ei jäänud vargusega kordagi vahele ning orav ropendas ainult kaks korda (põhjusega).
Nüüd aga algavad pändipoistel taas kiired ajad, sest Pahaloom tahab, et kevadel oleks vähemalt üks esinemine. Viimasel küünlakuu päeval toimus ka lõpuks proov ning kuigi näpud olid roostes ja hääled kähedad, suudeti siiski rahuldavate tulemusteni jõuda. Nii algas aasta 2007.

9 HOTA

Enne jõule hakkab Venemaa kinodes jooksma uus Dildo Bägginsi film "devjataja nota" ehk eesti keeli "üheksas noot". Film räägib sellest, kuidas kõik pändipoisid ja eriti Võsa end ühes "Ema, ae!" proovis täis joovad ning Võsal õnnestub heliredelit harjutades kõige tavalisema do-re-mi-fa-sol-la-si-do asemel do-re-mi-fa-sol-la-si-do-mää mängida. Uus noot Mää kõlab fantastiliselt ning isegi kõige muusikakaugemad inimesed saavad aru, et selline heli põhjustaks massirahutusi ja looduskatastroofe ning lisaks selgub, et eriti intensiivsel mängimisel muudab see inimese zombiks, kes täidab kõik pillimehe käsud. Loomulikult saavad pändipoisid aru, et nende elu on ohus ning mure ei ole asjatu, sest juba järgmisel hommikul põgenevad nad USA, Venemaa ja Briti luureteenistuste, islamiterroristide, Mossaadi ning IRA eest. Kuna "Ema, ae!" turvaülem, Pahalooma noorem vend Väike Pahaloom, viibib parajasti Afganistanis, siis on selge, et oma naha päästmiseks tuleb pändipoistel Kabuli tee jalge alla võtta.

Kabulis juhtub aga õnnetus ning Dildo armub imeilusasse saksa medõesse Helgasse, kes, nagu hiljem selgub, on hoopis Vene luureteenistuse 150-kilone major Ivan Medvedjev. Dildot hakatakse piinama ning ta reedab Mää saladuse. Aivar, kes otsustab Dildot päästma minna, nabitakse aga kinni terroristide poolt, kelle ühekäeline pealik Din-Din laseb Aivari madudega täidetud auku visata. Talle antakse kaks korda päevas koeraliha ning augu serval mängib makk 24/7 scissor sistersi lugu "I dont feel like dancing".

Ka teiste käsi ei käi paremini. Pahaloom uimastatakse James Bondi poolt ning ta peab oma trummipulkade päästmiseks loovutama Mää saladuse. Siiski ei lasta teda vabaks, vaid sunnitakse põlvitama sipelgapessa, kus ta peab elu lõpuni korrutama: "Ringo Starr on Jumal!".
Võsa võitleb vapralt - ta suudab kaheksa ööpäeva söömata, joomata ja magamata 600 mossaadi ohvitseri rünnakuid pareerida, kuid alistub, kui tema kitarr pantvangi võetakse. Võsa viiakse Siinai kõrbe, kus tema ülesandeks saab uue linna ehitamine 10 miljonile inimesele.

Ipoliidi saavad enda kätte aga ootamatult mängu tulnud Hiina eriüksuslased, kes kasutavad tema püüdmiseks koolibri pea ja inimese kehaga ebardeid ning Ipoliit hakkab neid nähes nii kõvasti naerma, et kukub pikali. Koheselt on platsis ninjadest eriüksuslased, kes Ipoka võrgu sisse mässivad ning jaapanlastele maha müüvad. Jaapanlased teevad Ipokast suure sushi ja ta peab seisma Tokyo kesklinnas, tervitades lapsi sõnadega: "Olen lõbus sushi ja ütle oma vanematele, et reedeti on meie restoranis kilpkonnamunad 30 protsenti odavamad!"
Nüüd on jäänud vabadusse vaid Väike Pahaloom, kes oma sõprade päästmiseks kõik oma oskused mängu paneb. Väike Pahalooma verise tegevuse tulemusena õnnestub vabastada esialgu Suur Pahaloom ja seejärel Dildo. Koos minnakse appi Võsale ja Aivarile ning teel kohtutakse ka Ipoliidiga, kes oma jõududega gastronoomia-yakuzade käest plehku on pistnud.
Kui sõbrad peale raskeid vintsutusi jälle kokku saavad, siis korraldavad nad "Ema, ae!" kontserdi ning kurikaelad mõistavad, et üks noot ei mängi mingit rolli, kui tegemist on tõeliselt hea pändiga. Kõik kurjamid, kes teadsid Mää saladust, sooritavad enesetapu ning Haagi kohtu otsusega määratakse konkureerivate pändide solistid eluks ajaks trellide taha. "Ema, ae!" jääb ainukeseks pändiks maailmas ning algab igavese rahu ajastu. Film on vürtsitatud maitseka huumori, "Ema, ae!" loomingu ja alasti naistega ning selles ei ole kasutatud ühtegi kaskadööri.

Parimad kohad:

Stseen, kus Võsa ja Aivar ja sipelgasiil jalgpalli mängivad.
Stseen, kus pandakaru Aivari pikali lükkab.
Stseen, kus Suur Pahaloom James Bondiga suudleb.
Stseen, kus Dildo ilma langevarjuta lennukist alla hüppab.
Stseen, kus sushikostüümis Ipokas 22 samuraid ja Uma Thurmani (kogemata) läbi peksab.
Stseen, kus Väike Pahaloom helikopteriga lendab ja avastab, et ta on unustanud selle käima panna.
Stseen, kus Suur Pahaloom nutab, sest tal on kahju väikesest meriseast, kelle Ipokas oma tanksaabastega laiaks astus. (ei olnud algselt stsenaariumis kirjas)
Stseen, kus Aivar räägib terroristide ühekäelisele pealikule Din-Dinile anekdooti ja Din-Din ei naera.


Ilusaid filmielamusi!

Millal see staaritsemine ükskord ära lõpeb?

Hoolimata sellest, et pändipoisid oma seinakella puruks peksid, ei õnnestunud neil aega peatada ja nii ongi viimasest esinemisest palju vett merre voolanud, meeletus koguses heitgaase keskkonda lendunud ning parajal hulgal verd valatud. Peale viimast esinemist tegid pändipoisid kuu aega tõsiselt proovi ning sündis uus lugu "Pornokino". Vaevalt sai uus lugu repertuaari võetud, kui selgus, et tulemas on üritus "Tudengipänd 2006". Aivar saatis küll Ema, ae! demo žüriile, kuid pändi asutajaliige-eestvedaja-hing-ja-pressiesindaja Pahaloom ütles, et Ema, ae! ei osale sellel dekadentlikul ja diletantlikul üritusel ning selle asemel esineti hoopis Kunstikooli rebaste ristimisel.
Esinemine leidis aset 24. oktoobril Tartu Rockiklubis ning hinnati pändikollektiivi poolt veidraks kuid kordaläinuks. Varasematest esinemistest eristas viimast ülesastumist pändipoiste uus riietumisstiil. Dildo riietas end suusaülikonda, Võsal olid jalas bokserid ja vanaema (ae!) kootud villased sokid ning vanaisa kootud müts, Pahaloom maskeeris end üdini militaarselt ning Ipokas kandis T-särki, mida illustreerisid soomekeelseid vulgaarsed väljendid. Ainult Aivar oli nii nagu alati - viigipüksid, triiksärk, vest ja vasakule kammitud seitel (Aivar: "ema ei lubanud teisiti tulla, ütles, et kuidas sa ikke teksadega pidusse lähed, ükski tüdruk ei vaata sind niimoodi...)

Ema, ae! lõi juba enne esinemist publiku seas laineid ning keegi ei imestanud, kui juba esimese loo ajal hakkasid tüdrukutehordid end lavale pressima ja hullunud naisfännid ennast pändipoiste jalge ette heitsid, olles meeltesegaduses kõigeks valmis. Eriti lõbus oli üksik naisfänn, kes terve esinemise jooksul laval jõlkus, pändipoisse kallistas ning neile õlut suhu valas. Pärast paari lisalugu jäid pändipoisid rockiklubisse pidutsema ja nii nagu staaridele kohane - ka autogramme jagama.

Värskeid uudiseid on saabunud ka perekond Vespula tegemiste kohta. Nimelt leiti varalahkunud pändiherilase Herru bioloogiline vend Härri ühel ilusal sügishommikul surnuna Dildo konjakiklaasist. Pahaloom ja Dildo võeti esimestena vahi alla. Pahaloomale esitati süüdistus Härri ettekavatsetud mõrvas, kuid Pahalasel oli kindel alibi ning Dildogi suutis tõestada, et saatuslik konjak ei kuulunud talle, ehkki oli valatud tema klaasi. Siiski on nii solistil kui trummaril riigist lahkumine keelatud ning neid jälgitakse. Kokku on seoses Härri mõrvaga vahistatud juba 217 inimest, kellest vähemalt 15 on tapmisega otseselt seotud.
Ipokas tegi endale traagilise sündmuse puhul uue tätoveeringu, mis kannab nime "Härri kimab jalgrattaga kuud varastama või midagi, ae!"
Lõpuks ka head uudised: Laupäeval valmib Ema, ae! uus prooviruum, mis ehitatakse valmis pändipoiste kuldsete kätega ning suure inseneri ja brigadiri Pahaloom Paalo juhtimisel. Nüüd hakkab uusi lugusid tulema nagu Vändrast saelaudu!

Dorpat

Peale väsitavat juulikuud, mille jooksul "Ema, ae!" kolm korda lavale astus, jõuti ringiga tagasi Taaralinna, et esineda Tartu Rokiklubi avapeol. Kuna Dildo oli õppustel, siis pidi pänd ilma solistita proovi tegema (mis tuli palju paremini välja kui muidu) ning lavale astuti üsna ettevalmistamata. Laval pidid Võsa ja Aivar suhtlema pidevalt helimehega, sest terve esinemise aja oli üks liiga valju ja teine liiga tasane ning vastupidi. Dildo oli ennast korralikult ära sättinud ja ei saanud üldse mitte millestki aru. Pahaloom ja Ippoliit olid seevastu väga rahulikud. Dildo proovis sellel esinemisel rõhuda rohkem lavalisele liikumisele, mis ka enam-vähem rahuldavalt välja tuli. Enne viimast lugu improviseeriti kiire näitemäng, kus pändipoisid omavahel tülli läksid. Üldiselt hinnati esinemist pändiliikmete poolt kehvakeseks. Nagu ütles Alo: "Praegu tahaks ennast küll suurest masendusest täis juua!"
Pärast esinemist mindi üheskoos "Seksmaniaki" matuseid pidama, mida pändist mittesõltuvatel põhjustel enam ei mängita.

Taagepera lossi kummitused 27.VII 2006

Oli viimane proov enne tähtsat esinemist. Termomeetri pügalad olid värvunud kuni 34 plusskraadini punaseks, higi tilkus ning pändipoiste riided kadusid seljast kui nõiaväel.
Järgmise päeva õhtul pidid nad esinema Taagepera lossis, kus pidi toimuma heategevuskontsert lastekodu "Kurepesa" toetuseks. Koostati nimekiri lauludest, mida ei tohi mängida ning muudeti neid laulude sõnu, mis selles eas publikule veidike krõbedad võisid tunduda. Kõik töötasid suure entusiasmiga, et 24 tunni pärast väärikalt lavale astuda.

Nii sai õhtu ja sai hommik. Järgmine päev. Ippokas, Võsa ja Dildo sõitsid Taageperra otse töölt. Pahaloom ja Aivar olid seal juba varem ja proovisid tehnika peal kätt. Lisaks kollektiivile "Ema, ae!" olid esinejateks veel Jaxy, Kait Tamra ja Siiri Sisask. Kuuljaskond koosnes lastest ja väljapeetud inimestest. Pändipoistes hakkas maad võtma hirm. Aivar oli eelmisel päeval Tartu kõrtsides visitatsioonil käinud ja tema lihtsalt ei liigutanud ennast. Kõik kartsid, et nad rikuvad ilusa ürituse ära. Ainult mänedžer oli rahu ise.
Kell 20.00 astus "Ema, ae!" prožektorite valgusesse. Fännid ronisid kohe esiritta ning hakkasid käsi loopima ja kaasa laulma, kuigi nad ei olnud ühtegi lugu eales kuulnud. Ka vanemad inimesed ei vaadanud enam kulm kortsus, kui esitamisele tuli ballaad "Helen" ning muigasid iseteadlikult kaasa "Pändi loole".
Kui "Ema, ae!" oli lõpetnud, astusid poisid vargsi lavalt maha ja pidid äärepealt ära tallatud saama. Noored fännid olid hordidena nende tee blokeerinud. Kõik tahtsid kallistada, autogrammi ja ennast koos pändiga pildistada lasta. Lisaks joonistas Dildo neile pilte pändiliikmetest. Ka lastekodu lapsed olid ette valmistanud ning kinkisid pändile oma kätega maalitud akvarelli. See pannakse kohe-kohe prooviruumi seinale.
Kui viimane esine ja Siiri Sisask oli lõpetanud, hakkasid noored fännid oma lemmikuid kooris tagasi hüüdma. Siiri arvas, et tagasi kutsutakse teda ja esitas lisaloo. Kahjuks osutus "Ema, ae!" lavale naasmine tehnilistel põhjustel võimatuks, kuigiseda korraldajate poolt reklaamiti.
Kuni õhtusöögini kallistati kõigi fännide poolt pidevalt pändipoisse, eriti Dildot-Aivarit, kellel pärast suu juuksekarvu täis oli.

Pändipoisid on ise oma esinemisega üdini rahul ja üksmeelselt peetakse Taagepera kontserti kõge õnnestunumaks. Ka publiku vastuvõtt ei ole eal nii soe olnud kui Taageperas. Pändiliikmed on oma uutele noortele fännidele väga tänulikud.
Ka Taagepera loss jättis endast kustumatu mulje ning isand Bäggins uuris, kas tal oleks võimalik sel kummitusena töötada. Lubati uurida.
Lõpetuseks mänedžer Siimu kommentaar: "Fännihordid, kingitused, musid-kallid, ühispildid, ainukese esineja mitmekordne tagasikutsumine (meelitav, kuid otsustasti jätkata jäika liini), AE mitmevokaaliline hõikamine, üldine noorte lemmik- see kõik toimus Taageperas ja ainult pändi Ema, ae osavõtul!"

Lindalevi, ae!

...SEE ON ADENOSIINTRIFOSFAAT, VA NIRAK! Nii, Dildo, räägi nüüd meile, mis funktsioon on endoplasmaatilistel retiikulumidel." Dildo seisis klassi ees ja tema laubale ilmusid üksikud higipiisad. Kurk kuivas kohutavalt. Nagu oleks eile joonud. Bioloogiaõpetaja silmad hakkasid aeglaselt kuid sihikindlalt verd täis valguma. "Noh, Dildo, me kõik ootame sinu surematut etteastet." "Ema!" mõtles Dildo. "KAS SA KUULED JUBA, LAKKEKRANTS!" Dildo kargas püsti, kuid...ei olnud klassiruumi, ei olnud õpetajat ja ei olnud irvitavat pinginaabrit. Oli hoopis õe magamistuba, vihane õde ja tema tallaalusest mees, kes õe selja tagant parastava näoga vargsi piilus. Nüüd tuli Dildensile meelde. Eile olid nad Ippoliidi ja mänedžer Siimuga Viljandi folgile tulnud. Ipokas maalähedast muusikat kuulama, Siim plaadilepingut välja kauplema ja Dildo armumise aastapäeva tähistama. Tegelikud eesmärgid jäid aga saavutamata, sest pruugiti liiga ohtrasti ebatraditsioonilisi karastusjooke.
Dildo pühendas 4 minutit isiklikule hügieenile, suudles oma peegelpilti ning läks Ipokaga kokku saama. Oli 22. juuli päikesepaisteline hommik.
Ipokas ja Dildo pidid üles otsima Diiva, kes nad oma kabrioletiga Antsla lähedale Boose järve äärde viiks, sest õhtul ootas neid esinemine muusikavestivalil "Lindalevi 2006". Kuna Diivat veel ei ilmunud, siis otsustasid Ippoliit ja Dildo alustada alkoholivastast kampaaniat "Joo, aga ära sõida!" Kampaania käigus õnnestus üks alaealine pildituks joota, aga rooliistumisest ei olnud teda mõtet keelitada, sest nagu hiljem selgus, ei olnud vaadeldaval subjektil autot ega rooli.
Suure kisa ja tralli saatel jõuti maalilise Boose järve äärde. Ipokas, kel on intiimsuhted maateadusega, oskas rääkida, et Boose järve ääres pidavat üks kaunis järv olema. Otsustati, et teiste jõudes tuleb seda lähemalt vaatama minna. Kuna ülejäänud pändikamraadid viibisid, tuli leida asendustegevus. Õnneks leidis Dildo Diiva auto esmaabipaunast 76. aastat pärinevaid ammoniaakhüdraadi kapsleid ning aeg möödus märkamatult.
Ja siis nad saabusid. Turtsudes ja paukudes hüples pensionil volkswagen Boose künklikel kallastel ja sai napilt enne Ippoliiti pidama. Esimesena ronis autost välja Võsa, kelle staarikäitumisest võis oletada, et ta eelmisel õhtul rohkem kui kord klaasipõhja vaadanud oli. Järgnes ennast kellukesest oimetuks joonud Pahaloom ning lõpuks Aivar, kes vastu ootusi täiesti loodis oli. Kolm pändisaurust veetsid eelmise õhtu Aivari talus, kus koostati Saksamaa turnee plaan, püüti kala ning räägiti ilusaid sõnu.
Vahetamaks eelmise õhtu muljeid, istuti VIP-laua taha suppi sööma. Kõigil oli palju rääkida, sest tervelt 24 tundi ei olnud pändipoisid omavahel kokku saanud. Kes lõhkus kitarrikeele ära, kes leidis 50 krooni, kellel jäi süda Antslasse ja kes lootis seda siit leida. Informatsiooni oli palju ja meeleolu ülev, kuid peagi hakkasid suure bravuuritsemise kõrval ilmnema ka esimesed ärevuse tundemärgid: kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kindlustunde otsimine alkoholi liigtarbimisest. Ainult Ippoliit istus ja mediteeris oma bassiga.
Siis oli aeg. Peale särtsakat tüdrukutepändi astus lavale "Ema, ae!". Kõigil värisesid käed ja jalad. Dildol värises lisaks ka hääl. Esineti ju esmakordselt koos teiste pändidega ning kuulsuse laineharjale tõusmine oli käeulatuses.
Tänu heale tehnikale ei olnud pillimeeste apse kuulda. Ja ega neid õieti olnudki. "Ema, ae!" mustaks lambaks osutus hoopis pisikene isand Bäggins, kes unustas ära "Miks ma juba isa ei ole" pool salmi ja refrääni. Ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, luges ta ka uue loo "Muutumine" sõnad täiesti süüdimatult paberilt maha ning suutis need isegi kaks korda sassi ajada. Pändipoisid olid dildo peale kergelt öeldes pahased. Õnneks tulid ülejäänud lood hästi välja ja kastanid tõi tulest välja Võsa, kes esitas oma siiani parima kitarrisoolo.
Peale esinemist andsid mõned kogenumad pillimehed "Ema, ae!" poistele näpunäiteid ja juhtnööre ning juhtus ka seda, et patsutati õlale ja öeldit: "Teil on ikka kuradima vinge pänd!"
Lava ees ootas muusikuid juba tuttav fännklaab ning hiljem, kui pändi turvamees Micku vesipiibu käima pani, hakkasid ka esimesed värsked austajannad saabuma.
Pänipoisid pidasid end ülal vaoshoitult ja viisakalt, sest uute fännidega peab alati ettevaatlik olema. Kunagi ei tea, kas neile meeldib pänd või vesipiip. Kas neile meeldib trummar või bassimees. Hoolimatuse tõttu võivad niimoodi pändi sisse imbuda nö. "Yokod", kes pändi laiali ajavad.
Õhtu jätkus teiste muusikaliste kollektiivide etteastetega ning "Ema, ae!" ja nende fännid nautisid mõnusat muusikat kuni kella kolmeni hommikul. Välja arvatud Dildo, kes kurtis väsimust ning läks juba kell 11 magama.

Hommik leidis muusikagigandid Aivari talust, kus neid ootas külm piim, mesi, värske maaõhk, Aivari lumivalge koer ning kellelgi ei tulnud pähe sealt kunagi ära minna.

Kauksi vallutamine

"Kuhu?" küsis Pahalooma isa, Suur Pahaloom, ja murdis oma käsi. "Kauksisse," pomises Pahaloom rohkem iseendale kui isale. "Kuhu, kuhu?" küsis Suur Pahalane uuesti. "Kauksisse!" ütles Pahaloom mõnevõrra selgemalt ning vaatas oma helesiniste inglisilmade pilkudes isale julgelt otsa. "Ja kui kauaks?" ei jätnud isa oma karmi, uurivat tooni, nii et Pahaloomale meenus õudusega konstaabel, kes talle eelmisel sügisel üle kaarsilla kõndimise eest trahvi tegi. "Nädalavahetuseks!" prahvatas Pahaloom ninakalt. Ema pööras pea ära ja pühkis silmast pisara.
Lõpuks vanemad siiski lubasid, võtnud eelnevalt Pahaloomalt tõotuse, et käitub Kauksis oma perekonna väärika peeglina. Ega nad kartnudki poja pärast. Poiss oli iseseisev ja alati endaga toime tulnud. Pigem tekitas vanemates vastumeelsust see, et kahe nädala eest olid nende juures toimunud "Ema, ae!" suvepäevad ning nad kohtusid seal Dildoga. "Poisiga peab aeg-ajalt karm olema, muidu läheb veel hukka selle bandega," ütles isa pärast emale, aga see oli niisama, rohkem suusoojaks öeldud. Ema nägi, kuidas isa seda öeldes muheles, sest oli ju temagi oma poja üle uhke. Lihtsalt isad ei näita seda välja.
"Kuhu?" mõtles Võsa, kui ta reedel pohmelliga ärkas, "Kuhu ma täna sõitma pidin?" Tema voodi kõrval viitasid selle küsimuse loogilisusele kitarr ja pakitud seljakott. Võsa helistas Aivarile, see teadis alati, kui midagi teoksil oli.
"Kuhu?" küsis hämmeldunud Aivar Võsa telefonikõne peale ning tõstis jääkoti valutavalt laubalt. Aivari seisund oli kirjeldamatult raske, sest ta tegi eelmisel päeval kõvasti heina ning tarbis piiripidamatult selle tegevusega kaasaskäivaid traditsioonilisi karastusjooke. Tema tervislikku olukorda saaks kõige adekvaatsemalt kirjeldada, kui öelda, et intensiivravi osakond oleks antud juhul juba kasutu ning laibaauto jaoks oli veel liiga vara.
"Kuhu?" küsis Ippoliidi ülemus, kui Ippoliit reedel poole päeva pealt ennast töölt minema sättis. "Korista siit oma kondid," urises Ippoliit ülemusele, kes seisis ukse ja Ipoka vahel. "Ma tegin ju lihtsalt nalja," naeratas ülemus närviliselt ja saatis Ippoliiti aukartust väljendava pilguga. Ülemus oli Ipoka üle uhke. Lihtsalt ülemused ei näita seda välja.
"Kuhu?" küsis ema Dildolt, "Kuhu ma sulle selle raha kandma pean?" "Hansapanga arvele, mul on Sampo kaart kadunud," vastas Dildo, mõeldes ise traditsioonilistele karastusjookidele, mis rokkstaari elustiiliga paratamatult kaasas käivad.
Tartus said kõik ilusad poisid kokku, laadisid pillid ja Pahalooma bussi peale ning maitsesid natuke traditsioonilisi karastusjooke, mis Dildo sõnul sõprade teelesaatmistega alati kaasas käivad.
Jõudnud erinevaid teid pidi Kauksisse, maitsesid pändipoisid Peipsi rannas traditsioonilist vesipiipu, mis oli valmis pandud Väikese Pahalooma poolt, kes traditsiooniliselt Pahalooma noorem vend on. Ja siis oligi aeg lavale astuda.
Võrreldes volbriesinemisega jäi Dildo etteaste kahvatuks, kuid teiste pändipoiste muusikaline toetus tõi lõpuks kastanid tulest välja. Vabandamise ja sääskede siunamise saatel suudeti siiski kenasti vastu pidada ja imelikul kombel soovis muidu nii jahe publik ka lisalugusid. Esimest korda võis "Ema, ae!" kontserdil näha ka üksikuid tantsivaid paarikesi.
Edasi jätkus nädalavahetus vabas vormis. Olid mõned avaliku dušširuumi põrandal ärkamised ja pärastlõunad meditsiinitelgis, kuid üldjuhul jäädi siiski viisakuse piiresse.
Eriti tublid olid Aivar ja Dildo, kes võtsid vabatahtlikult enda õlgadele noorsoo harimise. Alumisel pildil peab Dildo ühele noorele fännitarile loengut suitsetamise kahjulikkusest ning Aivar valmistub näitama, milliseid mänguasju saab valmistada tühjaks joodud džinnipurgist, juues selle eelnevalt ise tühjaks.
Jaanipäeval leidsid aset ka "Ema, ae!" esimesed suvepäevad. Seekord valiti suvepäevadeks imekaunis Toila ja täpsemalt Pahalooma sünnikodu. Suvepäevad olid peaaegu täiuslikud. Tilga lisas meepotti vaid Võsa puudumine, kuid temale mõeldes tõsteti nii mõnigi liigne pits. Suvepäevade kõige värvikamaks pändipoisiks kujunes Dildo, kes suutis esimese õhtu lõpetada Kohtla-Järve kiirabis, kus õde Vladimir talle kaks süsti pepparisse tegi. Õnneks oli ta järgmine päev taas jalul, et nautida koos pändikaaslastega meeleolukat kaatrisõitu ning üllatus oli varuks ka Ippoliidil, kes koduteel kaverdas metallicat, sünnitades uue loo "Ae, ae, ae my darling!"

Ema, ae!

Kollektiiv The Pänd, ae! muutis nime! Juba kaks proovi tagasi otsustati, et enam see nii kesta ei saa - the Pänd, ae! on küll vahva nimi, kuid see ei haaku kuidagi pändipoiste emaga. Pändipoisid nimelt armastavad oma ema. Isegi väga-väga armastavad. Ja ema armastab pändipoisse. Missiis, et neil kõigil erinevad isad on. "See teebki mu poisid nii eriliseks, et igaüks on isemoodi," ütleb ema. Ja emal on alati õigus. Ainult Pahaloom oli nime muutmise vastu, sest tema on pändi pesamunana veel liiga rumal ja arvab, et ema armastab nüüd teisi Ema, ae! liikmeid temaga võrdselt. "Tegelikult jääb väike Pähkur ikka ja alati minu lemmiklapseks. No te ometi vaadakse neid kuldseid kiharaid! Milline ema suudaks armastada sellise lapse kõrval Dildo või Aivari rasvaseid salke või Ipoka takust patsi?" muheleb ema, silitades salamisi ka Võsa käharpead.
Ema, ae! nimest rääkides ei hoia ema kiidusõnu vaka all: "Eks nad ole alati head poisid olnud ning minule lilli ja sukavardaid kinkinud. Juubeliks ostis väike Pahalane mulle oma taskuraha eest õmblusnõelade komplekti. Ega teised vennadki alla jäänud ning kinkisid nööri ja isetehtud järi. Aga see nimi, mis nad pändile panid, on ikka kõige parem kingitus. See the pänd, ae! oli kuidagi pikk ja lohisev!"
Kas poisid vahel ulakust ka teevad? "No mis poisid nad oleksid, kui pahandust ei teeks. Igal õhtul on neil põved lõhki ja ninad kriimul. Isegi kodus ei püsi nad paigal. Mõnikord puistavad mulle miskit tee sisse, nii et kaks päeva on süda paha, siis jälle unustavad pliidil gaasi kinni keerata. Muudkui käi ja kamanda!" naerab ema. "Ja niipea kui pugud putru täis, silkavad jälle minema, suuremad ees ja tillu Pahaloom kilgates järel nagu täismees kunagi."
Ema otsib välja vana pildialbumi ning näitab pilte poiste lapsepõlvest. Piltidel on tavalised pesemata nägudega marakratid. Ema jääb tõsiseks. "Ei teagi, miks nad mul nii hilise arenguga on. Ipokas hakkas alles poole aasta eest pilli õppima. Ega teisedki varem. Pahaloomake on mul teistest tublim ja mängib paremini. Meeldivalt. Vaikselt. Meloodiliselt."
Lõpuks ütleb ema, et temal on oma poiste üle ikkagi hea meel ning küll nad varsti kuulsaks saavad ja temalegi oma kaugetelt turneedelt kleidiriiet ja lõhnaseepi kaasa toovad.
Fotol näete, kuidas ema pändipoisse proovi tegema kutsub. "Ae, tulge nüüd, ae, poisid, ae, ruttu lugusid mängima, ae, Pahaloomal juba ammugi lood selged, ae, aga teie teete küla peal aina koerustükke, ae! Ae!"