Sel aastal tuleb kevad teisiti...

Kohe-kohe lööb kevad aknad sisse ja kohe-kohe pistavad sinililled (Hepatica nobilis) oma nina välja, et kosuda the Pändi kuulsusesära toitvates kiirtes. Juba korjavad Mart Reiniku gümnaasiumi I kooliastme lapsed Tiigi pargis lume alt välja sulanud süstlaid ning juba kogunevad Hurda kuju taha Tartu vangla 4+2 õppesüsteemi läbinud diplomandid, et manustada nõukogude olfaktooria tipptooteid ning meenutada hea sõnaga neid, kes doktorantuuri edasi jäid. Ka pänd ei maga. Viimases proovis sai uue kuue vana hea "Oo alte Burschenherrlichkeit". Lõputööd kirjutav Võsa komponeeris uue soolo laulule "Miks ma juba isa ei ole" ning kui Pahaloom oma trummisoolodega terve hakiparve kase otsast lendu ehmatas, sai kõigile selgeks: kevad on lõpuks käes. Kevad on vaieldamatult the Pändi poiste lemmikaastaaeg: Pargipinkidele koguneb lühikeste, peaaegu et olematute seelikutega fännitare, kes võivad seal tundide viisi sooja kevadpäikese käes kümmelda ning the Pändi hittidele kaasa elada. Lisaks on saabunud kodumaale tagasi ka Ippoliidi lemmikloom künnivares ning õige pea on oodata ka Pahalooma lemmikut - väikest kägu, kes peaks juba ammu pargis kevadet kuulutama, kuid tundub, et see pisike tõbras on sel aastal kuhugi tukkuma jäänud...kuigi peaks hoopis kukkuma.
Aga pändist. Eelviimane proov oli plaanitud eksperimendina: kas the Pänd suudab ka alkoholijoobes adekvaatselt esineda. Resultaadid olid tõenäoliselt üdini positiivsed, kuid kahjuks ei mäleta neid ükski pändiliige. Hommikul selgus ainult niipalju, et mikrofon oli laualt kukkunud võimendi all purunenud ja keegi porgandimaias pändipoiss salamahti rõdu alla oksendanud.
Ootamatult on tekkinud ka idee the Pändi nime vahetada. Hetkel konkureerivad kaks varianti: "Siberi hunt" ja "Ema, ae!". Täna kell 17:00 toimub taas proov ja eks siis selgub, kuidas see elukene edasi veereb.